Tuesday, August 23, 2011

Carl Robert Jakopson 1841- 1882


Carl robert jakobson oli eesti ühiskonnategelane, publistist, kirjanik ja pedagoog. Carl Robert Jakobsoni isa oli Torma kihelkonnakooli õpetaja Adam jakobson. Natalie Auguste Johanson- Pärna oli tema õde ning Eduard Mangus Jakobson oli tema vend. Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikus Kihelkonnakoolis. Aastatel 1859-1862 õppis ta Valgas Gizme Seminaris. Aastatel 1859-1862 oli ta isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862 läks ta Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt. Ta asus õpetajaks Jamburgi. Aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis 1865 omandas ta saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. Jakobson liitus Peterburi patriootide ringiga ning alustas selle rühma mõjul tegevust publitsisti ja koolikirjanikuna. 1865 hakkas ta saatma kaastöö Eesti Postimehele, hiljem ka liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele. 1868 jäi rahuldamata Jakobsoni taotlus asutada Peterburis eestikeelne ajaleht. Jakobson osales Eesti kirjameeste seltsi ja Eesi Aleskandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses, olles alates 1870. aastast Eesti Aleskandrikooli peakomitee liige. 1868-1870 ja pidas jakobsoni Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet, mis 187o ilmusid raamatuna. 1871 asus Jakobson elama Tallinna, kuid ei saanud ka seal luba eestikeelse ajalehe asutamiseks töötas Jakopson Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutajana. 1874 ostis Jakobson Vändra lähedal kurgja talu, millest ta kavatses teha näidismajapidamise. Samal aastal korraldas ta Vändras esimese künnivõistluse. Jakobson valiti Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks. Neis seltsides pidas ta põllumajandusealaseid teadmisi ja uuendusi tutvustavaid ning rahva majanduslikku ja õiguslikku seisundit käsitlevaid kõnesid ja esitas põllumajanduse edendamise kava. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Tema lähemad abilised toimetuses olid Jaak järv ja Jakob Hurda. Ajaleht kritiseeris kehtivat agraarkorraldust, aadlivõimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid reforme, samuti nõudis vabastamist rahvakooli kiriku hooldusest. See tõi kaasa konflikte eestlastest kirikuõpetajadega ja lõpuks rahvusliku liikumise mõõdukamate tegelaste kaugenemise Sakalast. Konflikt kandus ka suurtesse rahvuslikesse organisatsioonidesse. 1881 valiti Jakobson Jakob Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhiseid. Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu Teadus ja Seadus põllul (I osa 1869) ning raamatud Kuidas põllumees rikkaks saab (1874), Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad ( 1876), Sakala Kalender põllumeestele (1880) ja mõned teised. Nendega pani ta aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele. Jakobsoni kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. Tema Kooli Lugemise raamatu (3 osa; 1867-1876) I osa ilmus 40 aasta jooksul 15 trükis. Laialdaselt tulid kasutusele ka "Uus Aabitsaraamat..." (1867), Veikene Geograafia (1868) ja tütarlastekoolide lugemik Helmed (1880). Ajakirjanduses võitles ta koolide olukorra parandamise ja kiriku mõjust vabastamise eest. Ta taotles eesti laulukooridele algupärast repertuaari ning andis välja noodikogud Wanemuine Kandle healed (2vihikud, 1869-18719) ja "Rõõmus laulja" (1872). Ühiskondlikust tegevusest lahutamatu on Jakobsoni patriootiline luule (kogu "C. R. Linnutaja laulud"; 1870; sisaldab ka tõlkeid, peamiselt saksa luuleklassikast) ja palju mängitud näidend "Artur ja Anna" (1872), mis taunib seisuste ebavõrdsust. Kõik Jakobsoni teosed on uues kirjaviisis ning aitasid kaasa selle võidulepääsule.Aastal 1948 avati Kurgjal tema talus kodumuuseum. 1957. aastal püstitati tema mälestussammas Torma kooli juurde (Roman Haavamägi, 1993. aastal avati monument ka Viljandis (M. Karmin ja T. Trummar) Eesti telefilm on teinud dokumentaalfilmi "Carl Robert Jakobson" (režissöör Mati põder, 1982)

Thursday, August 18, 2011

Johnann Köler 1826-1899

Johann Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maaalikunstik, kes pani aluse eesti portree - ja maastikumaalile. Ta sündis Viljandimaal Suure-jaani kihelkonnas sauniku peres. 1861. aastal omistas Peterburi Kunstiakadeemia J.Kölerlile akadeemiku nimetusse. 1862.aastal sai ta tsaari perekonna kunstiõpetajaks ja hiljem õukonna nõunikuks. J.köler osales rahvusliku liikumise ürituses ja oli 1864. aastal alanud Viljandimaa talurahva palvekirjade aktsiooni toetaja. J. Köler suri Peterburis ja on maetud Suure- Jaani kalmistule. Skulptuur avati 1976.aastal, mil tähistati j. Köleri 150. sünniaastapäeva.

Hubert Pärnakivi 1932-1993

Viljandis sporditeed alustanud rahvusvahelise klassi pikmaajooksja. Ümber Viljandi järve jooksu võitja 11aastat järjest ( 1952-1962).

Suurjooks Võitjate mälestustähised

Alates 1928. aastast korraldatakse igal kevadel 1. mail SUURJOOKS ÜMBER VILJANDI JÄRVE, mis toimus 1959. aastast on rahvusvaheline spordisündmus. Siin on võitjade kivisse rajutdud nimed.

Treppimägi

Viljandi linna ja järve vahelise ühenduse parandamiseks rajati 19. sajandi lõpul. Ühendustee, mida hakati kutsuma trepimäeks. See on kaunis jalutustee järveni, mida ääristavad 1920-1930. aastal ehitatud põnevad villad. Trepp ise on viieosalineja selles on 158 asted.

Viljandi raekoda

Viljandi raekoda on üks neljast vanematest kivimajast linnas. Hoone on ehitatud ajavahemikus 1768-1774. aastal ning kuulus algselt advokaatile ja linna justiitbürgermeister Johann Nicolaus Ottole. 1783. aastal üüriti maja linna vastase magristaadi ja kreisi rentei tarbeks. hoonel oli kelpkatuse ja stiililiselt kuulus ta, nagu teisedki esimesed kivimajad, lõppevasse barakoiajastusse. kellatorn ehitati majale 1838.aastal, selleks 1931. aastal teostati ulatuslikke ümberehitustöid ( arhitekt Joh. Fuks, insener Erich Otting) vanast majast säilisid vaid esimesekorruse müürid. Eesti esimene moodne raekoda avati 17. oktoobril 1931. aastal uude kellatorni paigutati Saksa firmalt AEG oetetud elektrikell, mis tegi oma esimesed löökid 1932. aastal jaaniööl.

Tuesday, August 16, 2011

Viljandi muuseum

Muuseum asub 18.sajani viimasel veerandil Schölerite perekonna ehitatud endise apteegi- hoones. 1878.aastal asutatud muuseumi varad toodi siia 1942. aastal. Praegune ekspositsiooni annab üle vaate Viljandi maakonnast läbi sajandite.

Monday, August 15, 2011

Maakohtu hoone

Maakohtu hoone (Landesgericht) on üks Viljandi vanimatest kivihoonetest. juba 1790. aastal asus selles majas tööle 2-klassiline rahvakool, mis muudeti 1804,aastal kolmeks klassiliseks kreiskooliks. Alates 1885. aastast asus hoones Kindralfeld marrsal vürst Barclay De Tolly nimeline Viljandi linnakooliks oli hariduse saanud mitmed Eesti ajaloo suurkujud nagu näiteks Johan Köler, Jaan Tõnisson, Johahn Laidoner, hans Wühner jpt. Praegune mansardkorruse ja murtud kelpkatusega hoone ehitati 1890.aastal ümber ja on säilinud sellisena tänaseni.

Sunday, August 14, 2011

August Maramaa 1881-1941


Legendaarne Viljandi liinapea aastatel 1919-1921 ja 1927-1939, linnavolinik. August Maramaa (Marfeldt) sündis 6.aprillil 1881. aastal Tartumaal. Linnapea pühendus August maramaa sellele, et Viljandist kujuneks arenenud äritegevuse ja tööstusega sisemaa puhkelinn. Maramaa juhtimisel rajati Viljandisse puiesteid, parke, tänavaid ja uusi linnaosai, ehitati EVE hotelli, uusi raekoda, lossimägedesse rippsild, neli koolihooned, haigla, staation, rannahoone. Ka tänapäeval jätkatakse mitmete August Maramaa julgede ideede elluviimist. 1938.aastal annetas Eesti Vabariigi Presitend August Maramaale Eesti punase risri kolmanda klassi teenetemärgi. 8. jaanuaril 1941. aastal August Maramaa arreteeriti ning saateti Siberisse vangilaagrise. August Maramaa suri 26. detsembril 1941. aastal Kinovi Oblastis. 1996.aastal valisViljandi linnavolinigu August Maramaa Viljandi linna teiseks aukodanikuks Kindral Johan laidoneri järele. Alates 1991.aastast on Viljandis August Maramaanimeline puiestee, 1992.aastast korraldatakse Maramaa nimelist matemaatikaülesannete lahendamise võistlust ja 1999.aastast antakse hästi õppivatele üliõpilastele Maramaa stipendiumi.

Thursday, August 11, 2011

Johan Laidoneri plats, endine Suurturg


( Grosser markt). Vana turuplats oli kasutusel 13. sajandi teisest poolest kuni 1932. aastani. Turuplats oli Viljandi kesksemaid ja tähtsamaid kohti läbi sajandite. Seda tõestavad ka platsi äärde 1768. aastal ehitadud linna kaks esimest kivimaja, mis on säilinud tänaseni. Peale Suurturu ärakolimist 1934. aastal kujundati vana plats linnapargiks- istutati puud ning purskaevu rajamiseks skulptor August Vommilt kuju " poiss kalaga". 1934. aastal nimetati Suurturu Laidoneri platsiks, austamaks Eesti vabadussõda ( 1918-1920) sõjavägede ülemjuhatajat Johan Laidoneri.

Viljandi vana veetorn


Veetorn on 30m kõrgune punastest tellistest ehitis, millel on väikeste akendega kaheksakandiline ülaosa. Viljandi oli üks esimesi linnu Eestis, mis sai veevärgi ja kanalisatsiooni. Veetorni ehitamist ning linnale veetorustiku rajamist alustati 1911.aasta maikuus. Torn töötas kuni 1960. aastani. Veetorn on Viljandi linnasiluetti lahutamatu koostisosa. Suveti on see külastajatele avatud. Tornist avaneb Viljandi linnale suurepärane vaade. Seal eksponeeritud fotod tutvustavad külastajatele Viljandi lähisajalugu.

Wednesday, August 10, 2011

jõulutervitus 1941 Marie Under

1. Astun vaikselt jõululumist
rada üle kannatanud kodumaa//
Iga lävel tahaks kummardada:
ükski maja pole leinata.
2. Vihasäde hõõgub muretuhas,
nördimusest kalk, hell valust meel:
ei saa mitte olla jõulupuhas
sellel valgel jõulupuhtal teel.
3. ikka mõtlen neile,
kes siit viidi...
Taeva poole karjub nende äng.
Nagu oleksime kõik ses süüdi,
et neil puudub-meil on söök ja säng.
4. Aralt ohkan nagu mõistukeeli,
uskumata, et see täide läeks:
Kas me kunagi oma meeli
saame tarvitada rõõmu hääks?